Müügitellimuse komplekteerimine on arvatavasti üks olulisemaid funktsioone laos – see, kas kliendil on lõpuks hea või halb kogemus, saab alguse laos olevast komplekteerimisprotsessist.
Tellimuse täpsus ja õigeaegne tellimuse täitmine on täna eduka kliendikogemuse võtmeks. Lisaks sellele, et kiire komplekteerimine ja pakkimine on klientide rahulolus üks määrav tegur, siis need kaks valdkonda võiksid olla kohad, kus ettevõtted saaksid kõige olulisema tööjõukulude kokkuhoiu.
Samas on huvitav küsimus, miks meil nii vähesed ettevõtted tegelevad komplekteerimise pideva parendamisega, kui see annab tagasi püsiva ja korraliku kokkuhoiu aastas.
Tihtipeale võib olla juhtide vähene teadlikkus, oskused ja ettevõttes saadaval olev ebapiisav kompetents põhjuseks, mis tõttu jäetakse nende tegevuste parendamine tagaplaanile.
Efektiivistamise numbritest rääkides teeb 1 korralik töötaja aastas umbes 20-22 tuhat puhast kulu tööandjale joone alla. Ise mõtlen, et ikka tasuks panustada, või vähemalt uurida, millised on tegelikud takistused parendamiseks?
On au olnud näha, kus 2-2,5 inimest teeb väga hästi korraldatud laos sama, mis korraldamata laos 6 inimest. See näide on küll äärmuslik, kuid selliseid ettevõtteid on ja kuu lõpus tahavad palka neil kõik töötajad. Ehk selles loos ütleks”attention to detail“.
Tõhustatud komplekteerimine vähendab kõndimisaega ja annab noppimisprotsessis hea täpsuse. Ladudes komplekteerijate küsitlemine näitab, et nad teevad kõndides tavaliselt 20 tuhat või rohkem sammu päevas(16km). Kui liigutakse 5km/h, siis 3,2h on nad teel kuhugi.
Hea varude paigutuse ja kontrolli protsessi olemasolu aitab palju kaasa komplekteerimise täpsuse-kiiruse parandamisele. Abiks on ka selgelt sildistatud märgistatud ladu ja hõlpsalt loetavad noppimisdokumendid või ekraanid.