Kõige alahinnatum osa laokorralduses on kauba paigutamine.
Milles seisneb kauba paigutamise nn tähtis osa? Kui palju oleme kuulnud laos jutte “oma käe järgi ära panemisest ” või “kogu ladu on Juhanil peas”. Oh seda draamat, siis kui Juhan on järsku haige, puhkab või otsustab lahkuda.
Samas, kui muud võimalust ettevõttel laos ei ole siis, mis ikka teha. Kõik munad on siis ühes korvis, kui nii “risk management” seisukohast vaadata. Samas isegi see Juhan unustab vahel, kuhu ta midagi oli pannud.
Olen olnud olukorras, kus kolm inimest seisavad, pilk kõrguses, ja proovivad leida “kadunud” kasti, mille pärast komplekteerija ei saa oma tellimust lõpetada. Vastuvõtus on osa inimesi jätnud asja pooleli ja läinud appi otsima. Seisan minagi seal ja küsin; „Mida huvitavat teete?“ Nüüd on meid on juba neli!
Mis on loo moraal ? Ikka selles, et kauba paigutamine mõjutab otseselt sinu laos komplekteerimise kiirust ja seega läbilaskevõimet.
Võrdluseks võib tuua, et 100 km autoga läbimisel üks kulutab 6,5 l ja teine 10 l kütust. Piltlikult, kas toimetad laos 7 inimese või 10-ga. Vahe aastas 74708 € puhast kulu (Statistika kohaselt näiteks detsembri 2019 keskmine brutopalk). See võib olla küll meelevaldne näide, aga võimalus proportsiooni analüüsida. On, mille poole püüelda!
Kauba/materjali paigutamine on tänapäeval suhteliselt peen tegevus ja seda juhib laohaldus tarkvara.
Lihtsamalt öeldes on see üks moodul ettevõttes kasutatava raamatupidamise tarkvara sees. Laohaldustarkvarasse saab paigutuse reeglid ette kirjutada, s.t luua paigutuse strateegia süsteemi sees igale tootele ja asukohale.
Nii puudub vajadus ja võimalus liigselt kauba vastuvõtus mõelda – kuidas ning kuhu paigutada saabuvad artiklid. Süsteem paigutab kindlasse asukohta kindla koguse ikka nii, et komplekteerida oleks vajadusel kõige kiirem.
Laohaldustarkvaral alus on süsteemi sisestatud kauba ostudokument. Samadele ostudokumendi ridadele luuakse erinevaid staatusi, teavitusi jne. Ikka selleks, et oleks kogu liikumise ajalugu hiljem näha ja neid võimalik hinnata/mõõta.
Eestis kasutusel olevatel raamatupidamistarkvaradel on seda osa vähe arendatud või see puudub üldse. Levinum on lihtsalt võimalus laoaadressi lahtrit kasutada.
Miks see nii läheb? Tõenäoliselt seetõttu, et kui ettevõte alustab, siis esmane vajadus on raamatupidamine korda saada ja laohaldus on seal kusagil tagaplaanil. Ettevõtte kasvades on väga palju erilahendusi juurde lisandunud ja tarkvara vahetamine on juba keeruline tegevus, mida kardetakse ette võtta. Rolli mängivad ülesande keerukus, hind ja tasuvus.
Üks mõte